Riigikogu kinnitas täna keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse, kuhu enne teist lugemist jõudis parandusettepanek, mis lubab Eestis jahti pidada öösihikute abil.

Seaduse vastu hääletasid sotsiaaldemokraadid, kes ei olnud nõus öösihikute kiirkorras seadustamisega.

„Selle seaduse algne eesmärk oli teha mugavamaks keskkonda mõjutavate tegevuste jaoks lubade taotlemine, aga pärast esimest lugemist esitas 11 riigikogu liiget sinna hoopis öösihikuid puudutava ettepaneku. See meenutab pintsaku õmblemist nööbi külge,“ ütles Toomas Jürgenstein. „Me ei pea õigeks jahinduse paradigmat oluliselt kõigutava eelnõu menetlemist sellisel viisil. Jahimehed on ikka olnud väärikad ja otsekohesed, nad ei sisene tagauksest – korrektne olnuks algatada jahiseaduse muutmine.“

Jürgenseteini sõnul võib öösihik sigade katku ohjeldamiseks vajalik olla, aga praegu on üleval  ridamisi küsimusi.  „Jahimeeste Seltsi väärikas esimees Tõnis Korts ütles komisjonis ühe vana jahinduseetika põhimõtte: „ Öö on looma oma!“ Öösihiku lubamine toimus aga laiemaid huvigruppe kaasamata,“ rääkis Jürgenstein. Tema sõnul raskendab see samm salaküttimise tuvastamist.

„Kahtlusi tekitas ka seletuskiri, kus oli kirjas, et öösihik on hea haigete loomade arvukuse piiraja, ja teatab siis kohe ka seda, et selle lubamine teeks mugavamaks ka kobraste ja väikekiskjate küttimise ning sobiks nuhtlusisendite laskmiseks. Selle taustal tundub öösihiku üheks otstarbeks lubamine kuradile sõrme andmisena, hiljem võetakse võib olla terve käsi,“ põhjendas Jürgenstein.

Öösihikute sellisel kujul lubamist ei toetanud looma- ja looduskaitseorganisatsioonide kõrval ka keskkonnaminister Madis Kallas ja keskkonnaamet. Samuti ei leidnud vastav relvaseaduse muutmise eelnõule tehtud  ettepanek toetust riigikogu õiguskomisjonis.