Riigikogu XV koosseisu tööaeg on seni olnud sama heitlik kui sügisilm. Kevadel alguse saanud ulatuslik obstruktsioon ei ole senini lahendust saanud. Jah, seadusandlik kogu koguneb ja arutab päevakorrapunkte (sügishooajal oleme saanud seni päevakorrad ka muretult  kinnitatud), kuid eelnõud, mis päevi täidavad, on vaatamata olulistele pealkirjadele ajatäitmise hõngulised. Olgu selle ilmekaks näiteks septembri viimasel töönädalal päevakorras olnud ligi 10 samasisulist eelnõud, kõik ühe opositsioonierakonna esitatud, mille sisuline vahe oli vaid protsendi komakohtades. Pääseteed sellest ummikseisust veel ei paista. Juriidiline lahendus on justkui lihtne – Riigikogu kodu- ja töökorra muutmine, aga selleks napib poliitilist tahet.

Viimastel nädalatel on enim fookuses olnud riigieelarve, mis jõuab 18. oktoobril Riigikogus esimesele lugemisele. Pingelised eelarveläbirääkimised tõid taas valusalt esile, et paremerakondade ehitatud illusioon riigist, kus on madalad maksud ja samal ajal põhjamaine teenustase, on sama habras kui esimene jää. Kriisiaastad suurendasid ühiskonnas veelgi ootust riigi sekkumise ja toe järele. Tänaseks, kui rahale on tekkinud hind ja laenuintressid löövad valusalt nii eratarbijaid kui riiki, oleme jõudnud seisu, et samamoodi jätkata pole võimalik. Õhukeseks lihvitud riik on oma nõrkuses murenenud.

Avalikkuses on kajanud vastu hämming selle üle, et riigi rahaline olukord osutus ootamatult nii hulluks. See on ka mõistetav, sest vaid loetud kuud tagasi kaikusid kõikjal kulukad valimislubadused. Maksudest eelistati vaikida, kuna need on ebapopulaarsed. Nüüd näitavad meie poliitilised konkurendid üksteisele näpuga, et kes ikka on rohkem süüdi. Sotsiaaldemokraatide südametunnistus on siin puhas – nii valimiste eel kui järel rääkisime, et ilma riigi tulusid kasvatamata ei ole võimalik samamoodi jätkata. Ühtlasi pakkusime välja oma maksuettepanekud.

Maksutõusud ei ole eesmärk omaette. Riik kogub makse, et maksta välja pensionid ja lastetoetused, et maksta palka arstidele, õdedele, õpetajatele, päästjatele, politseinikele. Maksuraha investeeritakse julgeoleku tagamisse, kõrgharidusse, teadusesse ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse.

Kui varem on olnud kombeks otsida riigieelarvest ka Hiiumaaga seotud objekte ja tegevusi, siis sel korral taolisi ridu ei leia. See ei tähenda, et töö vabadussamba lõpuleviimiseks vajaliku rahalise toe või mõne teise aktuaalse mure lahendamiseks oleks lõppenud.

Mida ja kuidas hiidlaste heaks teha saab?

Läbi aegade on hiidlased aktiivselt tegutsenud Riigikogu saarte toetusrühma liikmetena. Kuu teises pooles vallavolikogus muutmisele tulev Hiiumaa valla arengukava näeb ette ootust eraldi Hiiumaa toetusrühma moodustamise järele. Kui seni on saari puudutavaid teemasid käsitletud saarte toetusrühmas, siis selle sammuga looks Hiiumaa pretsendendi. Olen ettepaneku esitajale andnud tagasisidet, et minu hinnangul toetusrühm ise muutusi ei too ja kõik sõltub inimestest, kellele Hiiumaa käekäik korda läheb ja selle nimel töötavad. Aga kui volikogu peab seda pigem märgilist muudatust oluliseks, siis minu ülesanne on see ellu viia ja püüda parteide üleselt koondada sinna võimalikult palju Hiiumaa sõpru.

Hiiumaa väljakutsed pealinnas

Kui peatuda enim kõne all olevatel Hiiumaa huvidel, siis need on praegu seotud ennekõike ühendustega. Tänane valitsus on tõstnud sotsiaaldemokraatide eestvedamisel fookusesse ühistranspordi parema korralduse. Kui ühistranspordireformi terviklik kontseptsioon on valmimas järgmise aasta alguses, siis suursaarte jaoks on esimeseks töövõiduks tihedam Hiiumaa-Saaremaa vaheline talvine parvlaevagraafik. Algselt pidi see muudatus jõustuma uue aasta alguses, kuid möödunud nädalal kinnitas regionaalminister Madis Kallas, et igapäevane väljumine käivitub juba 1. novembri seisuga.

Hiiumaa jaoks tooks põhimõttelise muudatuse Haapsalu raudtee taastamine ning jõudmine Rohuküla sadamasse. Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma juhina on mul hea meel selle üle, et arusaam raudteeühendusest kui keskkonnasõbralikust, mugavast ja kiirest alternatiivist on saamas erakondade üleseks. Hiidlaste jaoks vähendaks see tipuaegadel parvlaevade koormusi ja võimaldaks saare siseselt võtta transpordi korraldamisel kasutusele kaasaegseid sõidujagamis- ja renditeenuseid.

Ühenduste alla kuulub ka paljudele teada kitsaskoht – Hiiumaa energiavarustuskindlus ja uute taastuvenergia võimsuste võrku liitumine. Viimase osas ootame väga järgmisi Elektrilevi  samme akutehnoloogial põhineva lahenduse piloteerimiseks. See pika vinnaga teema vajab aga jätkuvat tähelepanu.

Hiiumaa käekäigust rääkides ei saa kuidagi mööda spetsialistidest meie saarel. Hiiumaa ettevõtjad on toonud teravalt välja, et taastada tuleb töötervishoiu teenuse pakkumine.  Hiiumaa haigla on asunud lahendusi otsima ning töö käib selle nimel, et teenuse saamiseks ei peaks töökollektiivide kaupa mandrile sõitma.

Spetsialistide saarele (tagasi)meelitamiseks ei saa jätkuvalt mööda eluasemete küsimusest. Suurt rõõmu teeb värske uudis seoses Kõrgessaare üürimaja arengutega, kuigi aasakümnete pikkune kaasaegsete elupindade nappus ei saa sellega veel lahendatud. Mina luban pingutada selle nimel, et riigi tugi üürielamute rajamiseks jõuaks  järgmiste aastate riigieelarvetesse.

Ülalkirjeldatu ei hõlma sugugi kõiki hiidlaste hüvanguks mõeldud tegevusi ja plaane. Aga loodan, et see annab lugejatele juurde kindlust, et võtan mulle pandud ülesannet tõsiselt, kuigi Hiiumaad ei nimetata parlamendi suures saalis just väga tihedalt.