Sotsiaaldemokraadid austavad Eestis elavaid 194 rahvuse esindajaid ning peavad kultuurilist mitmekülgsust meie ühiskonna ja kultuuri rikkuseks. Meie eesmärgiks on sidus Eesti, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnas, sh on tagatud kõigi eestimaalaste ligipääs avalikele teenustele. Soovime luua tugeva ja turvalise ühiskonna, kus kogukondade vahel on tihedad teineteist austavad suhted, kus jagatakse demokraatlikke väärtusi. Sidusa ühiskonna kujundamisel on oluline lähtuda tasakaalustatud rändepoliitikast ning hoida tihedat kontakti Eesti diasporaaga.
Sidus ühiskond, lõimumine
- Seisame riigiidentiteedi eest, kus eri rahvusest ühiskonnaliikmed tunnevad end võrdväärsetena.
- Tagame teise emakeelega õpilastele eesti keele omandamise ning kvaliteetse aineõpetuse.
- Töötame välja ja rakendame koosõppiva kooli mudelit, mille eesmärgiks on liikuda ühtse Eesti haridussüsteemi suunas.
- Tagame elanikkonna parema kaasamise ühtsesse Eesti inforuumi.
Meie seisukohad
- Tööturul võrdse kohtlemise edendamiseks jätkame eesti keelest erineva emakeelega spetsialistide karjäärivõimaluste edendamist avalikus teenistuses. Võimaldame avalikele teenistujatele riigi kompenseeritud erialast eestikeeleõpet.
- Loome ja hoiame piisaval infotasemel kõigi ministeeriumide ja riigiasutuste nii inglis- kui ka venekeelsed koduleheküljed.
- Toetame Eesti kultuuri tutvustamist Eestis elavatele vähemusrahvustele ning vähemusrahvuste kultuurilise tegevuse ja ajaloo tutvustamist eestlastele.
- Jätkame rahvusvähemuste organisatsioonide toetamist.
- Parandame eesti keele kui suhtluskeele omandamist venekeelsetes haridusasutustes.
- Suurendame keelekümblusrühmade ja -klasside arvu ja tagame nende riigieelarvelise finantseerimise suurema koefitsiendi alusel.
- Kasutame riikliku lõimumiskava vahendeid, et võimaldada teise emakeelega õpilastele perioodilist õpet eestikeelses keskkonnas
- Loome erirahastuse eesti keelt emakeele tasemel valdavate pedagoogide tööle asumiseks vene õppekeelega lasteaedadesse ja koolidesse, maksame neile selleks starditoetust ja püsivat lisatasu.
- Tagame tugiõpetuse eestikeelsetes lasteaedades ja koolides õppivatele venekeelsetele lastele.
- Toetame eesti keele innovaatilise õpetusmudeli väljatöötamist vene õppekeelega koolidele koos tänapäevaste infotehnoloogial põhinevate õppematerjalide väljaandmisega eestikeelse aineõppe teostamiseks.
- Laiendame venekeelsete koolide õpetajate erialase kvalifikatsiooni täiendamise võimalusi, seome need eesti keele täiendusõppega ning toetame eesti ja vene õpetajate erialast koostööd aineseltside, õpetajavahetuse ja mentorluse kaudu.
- Liigume ühtse Eesti haridussüsteemi suunas, kus ühe katuse all õpivad ja tegutsevad alates lasteaiast ja põhikoolist eestlastega koos teise emakeelega õpilased, kel on ühised tunnid, huvitegevused ning üritused. Sellises koolis säilitatakse ja väärtustatakse erineva emakeelega õpilaste rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti. Üleminek sellisele koolile saab toimuda vaid paikkondlikke eripärasid arvestades.
- Korraldame koosõppiva kooli erinevate piirkondlike mudelite arutelu sihtrühmadega, teeme koostööd kohalike omavalitsustega. Avame esimesed koolid aastal 2020.
- Koosõppiva kooli kvaliteetse toimimise tagamiseks korraldame nii eesti kui ka vene keeles töötavate õpetajate spetsiifilise ettevalmistuse ülikoolides ja praeguste õpetajate ümberõppe ning täienduskoolituse.
- Tagame eesti keele tasuta õppe võimalused kõigile soovijaile sõltumata vanusest ja keeleoskuse tasemest. Toetame eesti keele majade arendamist Tallinnas ja Narvas.
- Toetame venekeelse raadio-, tele- ja multimeediakanali olemasolu ERR kooseisus, nähes selle ühe olulise eesmärgina venekeelse elanikkonnale suhtlus- ja arvamuspaiga võimaldamist ühiskonna ees seisvate aktuaalsete probleemide suhtes.
- Tõstame eri emakeelega Eesti elanike õigusteadlikkust ja ligipääsu õigusaktidele. Jätkame Eesti Vabariigi olulisimate seaduste tasuta elektroonilist levitamist vene keeles sarnaselt inglise keelega, laiendame tasuta juriidilise abi kättesaadavust Eesti eri emakeelega elanikele.
- Jätkame Eestis müüdavate ravimite ning muu inimeste tervise ja ohutusega seotud info tarbijatele kättesaadavaks tegemist ka inglise ja vene keeles.
- Tagame erinevate vanuserühmade ja elukutsete esindajate eesti keele õppe keelekeskkonnas.
- Jätkame ja laiendame keeleõppelepingute sõlmimist kodakondsuse taotlejatega. Võimaldame osaleda tasuta keeleõppes kuni keeleoskuse taseme B1 saavutamiseni ning kasutada keeleõppeks lisapuhkust.
- Võimaldame taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavad kolmanda riigi kodanikud. Täisealiseks saades peab laps kodakondsuse säilitamiseks loobuma kolmanda riigi kodakondsusest.
- Lõpetame kodakondsusetuse taastootmise.
- Jätkame jõupingutusi, et kodakondsuspoliitika põhialuseid muutmata vähendada oluliselt kodakondsuseta isikute arvu Eestis.
“Liigume ühtse riigikeelse Eesti haridussüsteemi suunas, kus ühe katuse all õpivad ja tegutsevad alates lasteaiast ja põhikoolist eestlastega koos teise emakeelega õpilased, kel on ühised tunnid, huvitegevused ning üritused.”
Katri Raik, siseminister