Miks on sotsiaaldemokraatidele oluline alampalga kiire tõus, millest on viimastel kuudel palju juttu olnud ja mis kirjutatud ka uue valitsuse koalitsioonileppesse?
Ühe lausega saab vastata, et kui hinnad maruliselt kerkivad, peab kasvama ka alampalk, sest muidu kaob inimestel motivatsioon tööd teha. Kui oma töötasuga ära ei ela, on kergem käega visata ning jääda lootma riigi toetustele. Lõppkokkuvõttes mõjub see kõigile osapooltele laastavalt.
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et toetuste külvamise asemel peab inimeste toimetuleku tagama eelkõige töö ja selle eest makstav palk. Täiskohaga töötaja ei peaks olema sunnitud igapäevaseks hakkamasaamiseks riigilt või omavalitsuselt abi küsima.
Paljudes riikides on seadusega ette nähtud, et alampalk kohandub inflatsiooniga. Näiteks veebruaris oli Eestis aastainflatsioon 17,6 protsenti. Inflatsioon lööb kõige valusamalt just madalapalgalisi, kelle kogu sissetulek kulub ära toidule, esmatarbekaupadele ning küttele ja energiale.
Meil on enamik väikese palga saajaid naised, kes töötavad teenindussektoris ja tervishoius, aga ka näiteks kultuuri ja haridust ning kogukondi edendavates vabaühendustes ja MTÜdes. Seega aitab miinimumpalga tõstmine vähendada soolist palgalõhet.
Lisaks on naiste iseseisvamal toimetulekul positiivne mõju sündimusele: see annab rohkem kindlustunnet ja julgust lapsi saada. Kindlasti on suurem alampalk ka eakate huvides, sest tänu sellele kasvab sotsiaalmaksu laekumine, mis võimaldab omakorda suuremaid pensione maksta. Siinkohal tuleb tunnistada, et tegu on värske koalitsioonilepingu ainsa punktiga, mille mõjul pensionid kerkivad.
Lisarahaga saavad arvestada nii tervisekassa kui omavalitsused, mis tähendab inimestele paremat arstiabi, teenuseid ja elukeskkonda.
Osaliselt on mõistetavad tööandjate hirmud, et alampalga kiire tõstmine võib tuua kaasa töökohtade kadumise. Sloveenia kogemus on olnud küll teistsugune. Seal tõsteti 2010. aastal majanduskriisi tuules alampalka 23 protsenti ehk 734 euroni. Aasta algul jõudis Eesti alampalk 725 euroni, mis tähendab, et Sloveenias oli 13 aastat tagasi kõrgem alampalk kui praegu meil.
2010. aastal kasvas Sloveenias seoses alampalga määra tõstmisega töötus hinnanguliselt 0,1–0,2 protsenti, mida analüütikud pidasid tinglikuks ja ajutiseks tagasilöögiks. Jah, oli pankrotti läinud ettevõtteid, aga toona sai määravaks hoopis sisendhindade hüppeline kasv. Sama asjaga, eriti energia hindadega on praegu hädas meie ettevõtjad.
Sloveenias oli asja positiivne külg, et vabanenud töötajad leidsid kiiresti tee konkurentsivõimelisematesse ettevõtetesse, mille arengut piiras vananevast rahvastikust tingitud tööjõupuudus. Tänavu kerkis seal miinimumpalk üle 1200 euro, mille üks põhjus on jätkuv soov stimuleerida kõrgema lisandväärtusega tööd ja majandust. Usun, et Sloveeniast tasub eeskuju võtta.
Mis kasu on sotsiaaldemokraatide nõudmisel võimuleppese jõudnud punktist avalikele teenustele ja riigieelarvele? Koos palgakasvuga suureneb maksutulu, sest sotsiaalmaksu kõrval paranevad tulumaksu ja käibemaksu laekumised. Lisarahaga saavad arvestada nii tervisekassa kui omavalitsused, mis tähendab paremat arstiabi, teenuseid ja elukeskkonda. Seega saab kogu ühiskond alampalga tõusust laiemalt tuge.