Valitsuskoalitsioon jõudis sisulisele kokkuleppele, et ajutiselt kehtiv haiguspäevade hüvitamise kord pikeneb 2023. aasta 1. jaanuarist 30. juunini. See otsus tähendab, et haigestumise korral makstakse töötajatele uue aasta esimesel kuuel kuul jätkuvalt hüvitist alates teisest päevast.

„See viimasel tunnil langenud otsus on ainuõige olukorras, kus kroonviirusesse haigestumine on tõusuteel ja grippi nakatumine on võtnud hirmuäratavad mõõtmed, ähvardades uue aasta alguses jõuda drastiliste numbriteni. Kindlasti aitab see otsus nakkushaiguste levikut piirata ja ka inimelusid säästa, sest kaob ära surve minna haigena tööle. Inimesed saavad ka järgmised pool aastat rahulikuma südamega haigena koju jääda ja end terveks ravida,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Äsjane haigusraha maksmist puudutav otsus on tema sõnul ennekõike suureks abiks neile inimestele, kes teenivad väiksemat või keskmist palka ega saa teha kaugtööd. Haiguste kõrgajal vanade reeglite juurde naasmine toonuks kaasa selle, et tõbistena koju jäänud inimesed kaotaksid kokku kolme päeva palga, mida paljud ei saa endale rahaliselt lubada, lisas Kütt.

„Suvest saadik haiguspäevade soodsama hüvitamise eest võidelnud tervise- ja tööminister Peep Peterson on tabavalt öelnud, et inimeste terviseteadlikkus ei tohi tulla laste täis kõhu või maksmata elektriarve arvelt. Alternatiiv olnuks see, et inimesed lähevad köha ja nohuga tööle ning nakatavad teisi, et mitte oma laenumaksete ja muude kuludega hätta jääda,“ lausus Kütt.

Haiguspäevade ajutise korra pikendamist tervitanud Peep Petersoni sõnul annab võimalus ilma raha kaotamata haigena kodus püsida inimestele turvatunde, mida on tänases keerulises majanduslikus olukorras väga vaja.

2021. aasta 1. jaanuarist kehtib aastaks ajaks mõeldud ajutine haigushüvitiste maksmise kord, mille järgi on töötaja omavastutusel esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Praeguse plaani kohaselt esitavad koalitsioonierakonnad ühise muudatusettepaneku, mis vastavat korda poole aasta võrra pikendab, Keskerakonna algatatud eelnõusse, et see võimalikult kiiresti jõustuks. Hinnanguliselt nõuab see muudatus haigekassa eelarvest 16 miljonit lisaeurot.

Ilma seadust muutmata oleks jaanuarist alates töötaja omavastutusel kolm esimest haiguspäeva.