Riigikogu pidas 5. märtsil maha suurema haridusdebati, mille keskmes olid eesootavad haridusreformid. Sotsiaaldemokraatide nimel esines Jaak Aab, kes pidas aastatel 2020-2021 haridusministri ametit.

Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab esimese põhimõttena kvaliteetse üldhariduse, mis järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kõigile kättesaadav. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 seab samuti üheks peamiseks sihiks iga õppija õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, mis tähendab hariduse kättesaadavust, toetatud õppimist ning õppijate võimetele ja vajadustele vastavaid õpivõimalusi. Need on väga õiged ja head põhimõtted ning ühtlasi eesmärgid, mille poole me peame liikuma.  Pigem on küsimus, kas ja kuidas me suudame neid täita ja kas meil on piisavalt selleks teadmisi, ressursse ja ka poliitilist tahet.

Viimasel ajal kiputakse Eestis tihti korrutama, lausa dogmaatiliselt, et meie hariduskulud  moodustavad 6,2% SKP-st ja et me kulutame haridusele liiga palju. Me ei kuluta haridusele liiga palju! Hea haridus maksab, eriti sellises väikses riigis nagu on Eesti. Meil on ajalooline kogemus, et hea haridus on tegelikult investeering. Me näeme meie õpilaste häid õpitulemusi. Seega on  põhiline, et me reformide ja igasuguste muutmiste käigus seda hea hariduse lapsukest koos seebiveega välja ei viska. Tihtipeale on teatud reformidega üritatud üle võlli minna või unustatud ära hästi tehtud asjad.

Ja nüüd kuludest. Oleme kuulnud, et haridusministeeriumilt ja ministrilt nõutakse reforme, aga seda väga kitsas vaates – kulude kokkuhoid tuleb leida valdkonna seest. Ma olen ka hariduseelarvega kunagi tegelenud ega näe kohti, kust oleks võimalik  tohutult kärpida. Neid lihtsalt ei ole. Ministeeriumi ees seisab ridamisi väljakutseid seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga, kutsehariduse reformiga, õpetajate palgatõusuga jne.

Väide, et palkade tõstmiseks leiab raha koolivõrgu korrastamisest, on väga meelevaldne ja tõest väga kaugel. Koolivõrguga tuleb tegeleda, aga see on ennekõike küsimus kvaliteedist.  Aga mingid Exceli tabelid või piiri tõmbamine kuskile, et nüüd paneme mõned koolid kinni ja saame nii tõsta meeletult õpetajate palkasid –  see ei vasta tõele. Tean, et kõik haridusministrid on selle arvutuse läbi teinud.

Minister ütles, et koolivõrgu optimeerimine annaks vaid 10–15 miljonit eurot, seda ka alles mitmeaastase tegevuse tulemusena. Riigi hariduspoliitikast, aga ka kogukonna ja kohaliku omavalitsuse ning lastevanemate tahtest oleneb, kuidas see rätsepaülikond iga kooli jaoks kokku õmmeldakse. Just väiksemate maakoolide puhul peab see rätsepalahendus vastavale piirkonnale, lastele ja  vanematele sobima. Õnneks minister ka ütles, et võib-olla kuskil säilib ka 40 õpilasega gümnaasium, kuna see on tugev, pakub kvaliteeti ja läheduses pole teist võtta. Koolivõrgu korrastamisse tuleb suhtuda ettevaatlikult.

Ühest probleemist veel. Hiljuti Arenguseire Keskus tegi koolide kvaliteeti käsitleva analüüsi. Sealt oodati ettepanekut, et koolivõrgu korrastamise teel me tekitame meeletu kvaliteedi tõusu. Tegelikult tuli sellest analüüsist ühe peamise järeldusena välja, et laste haridustaset mõjutab järjest enam sotsiaalmajanduslik taust. Näiteks lastevanemate sissetulekute tasemed erinevad koolide lõikes kolm korda, kui võrrelda mõnda Tallinna kesklinna kooli või mõnda Narva või Ida-Virumaa kooli. Perede sissetulekute taust mõjutab laste haridustaset ligi 20% võrra. Nii näitavad erinevad uuringud. Ühtluskooli tagamine eeldab, et kõik lapsed saavad suhteliselt võrdselt lähtetasemelt haridust omandada. Siin ei ole ühte valemit. Kui on vaja, siis tuleb kasutada  omavalitsuste lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja abi laste toetamisel, olgu selleks siis õppevahendid, soe koolitoit või huvihariduse võimaldamine.

Meie hea koolihariduse vundament on heal tasemel alushariduse süsteem, mis on võrreldes teiste riikidega suhteliselt helde. Meie lasteaiad kvalifitseeritud õpetajate, muusikaõpetajate ja liikumisõpetajatega on omaette väärtus. Meie lapsed saavad mitmekülgselt arendava alushariduse. Seda väärtust tuleb hoida ja arendada.