Soovime ju, et Eesti oleks võrreldav Põhjamaadega. Selleks aga tuleb riigis läbi viia olulisi muudatusi, et jõuaksime nendega samale tasemele. Alustada võiks tulumaksumuudatustega, sest just eraisikute tulumaksus ongi Eesti ja Põhjamaade vahel suured käärid.

Nii äris, kunstis kui ka spordis kehtib tõde: kes tahab olla paremate seas, peab õppima parimatelt. Kui tahame Eesti riigina pääseda maailma jõukamate riikide sekka, peame ka siin õppima parimatelt. Õnneks me ei asu nendest riikidest kuigi kaugel ning loodus ja kliimagi on nende omaga sarnane.

Need maailma tipus olevad riigid on Taani, Norra, Rootsi ja Soome. ÜRO raporti järgi elavad kõige õnnelikumad inimesed just Soomes.

Kuidas jõuda Soome ja teiste parimate riikide tasemele, kuidas tuleb arendada ühiskonda, et inimesed läheksid hommikul õnnelikult tööle ja tuleksid õhtul õnnelikuna koju?

Demokraatlikult saavutatud õiglane töötasu ja õiglased maksud on nende riikide vundament. Kuidas muidu saab hoida üleval ja arendada haridus- ja meditsiinisüsteemi, tõhustada sise- ja välisjulgeolekut, tõsta pensione jne.

Kust tuleb see raha?

Eraäris on asi selge: palka maksab klient. Kui sa ei oska klienti teenindada parimal tasemel, siis klient hääletab jalgadega. Sellest kliendilt firma kassasse laekuvast rahast maksavad firmad töötajatele palka ja riigikassasse makse, töötajad maksavad riigikassasse oma tulumaksu.

Just eraisikute tulumaksus ongi Eesti ja Põhjamaade vahel suured käärid. Eestis sai kehtestatud ühtne tulumaks 20% kõikidele palgasaajatele olenemata nende palga suurusest. See oli väga õige samm, sest Nõukogude Liidust väljatulnutena olime kõik enam-vähem võrdselt vaesed ja ei olnud andmeid inimeste sissetulekute analüüsiks.

Samuti oli väga õige otsus ettevõtete kasumimaksust vabastamine, kus maksustamise alla kuulus ainult väljamakstav kasumiosa. See võimaldas Eesti firmadel kiiresti jalad alla saada ja samuti meelitada riiki välismaiseid investeerijaid.

Tänu nendele õigetele otsustele oleme juba ühel tasemel ja ka mööda läinud riikidest, nagu Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Portugal, mis olid meile kunagi kauged eeskujud.

Kuid nagu on öelnud president Toomas Hendrik Ilves, mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii. Kui me ei võta eeskuju Põhjamaade maksusüsteemidest ega alusta nendele lähenemist, siis meil lihtsalt varsti ei ole raha ei õpetajate, arstide ega politseinike palkade tõusuks ja tänapäevaste relvade ostmiseks.

Tänasesse päeva jõudsime 30 aastaga ehk ühe põlvkonna jooksul, nüüd on strateegiline ülesanne jõuda Põhjamaade tasemele järgneva 30 aastaga. Alustame liikumist ja samm sammu haaval viime 30 aasta jooksul sisse astmelise tulumaksu, mis suures osas oleks sarnane Põhjamaade omaga.

Inimväärne palk ja astmeline tulumaks

Ma ei ole oma heal järjel välismaal elavate sõprade käest astmelise tulumaksu osas totaalset kirumist, kuigi muidugi oleksid ka nemad õnnelikumad, kui see maksusüsteem oleks nende suhtes leebem. Samas on nad uhked, et aitavad oma suuremate maksudega väiksema sissetulekuga kodanikke ja riigi hariduse, meditsiini ja julgeoleku heal tasemel hoidmist. Nad ütlevad, et see ei ole neile karistus, vaid solidaarsusmaks, mida nad on valmis maksma riigi heaolu keskmisest ülalpool hoidmiseks.

Kui nüüd rääkida firmade maksustamisest, siis on aeg alustada kasumimaksu juurutamisega ja seda ikka järk-järgult. Näiteks 2025. aastal 1 protsent nii, et iga aasta lisandub veel üks protsent, kuni jõuame kahekümne aastaga 20 protsendini.

Sotsiaaldemokraatide kõige esimene ettepanek on tõsta alampalka nelja aastaga 1200 eurole. Me ei tohi lubada, et Eesti inimene, kes töötab 8 tundi päevas, peab elama peost suhu või poest suhu.

See on lihtsalt häbiväärne. Ettevõtja, kes ei jaksa maksta seda tasu, mõelgu kellegagi ühinemisele või pangu firma kinni. Küll töötajad leiavad töökoha firmades, mis jaksavad maksta inimväärset palka.

Kõik erakonnad võistlevad enne valimisi oma rahajagamiste ja toetuste lubamisega. Tore, kui see on realistlik lubadus ja lähtub lõppkokkuvõttes kogu ühiskonna huvidest.

Lihtsalt raha jagada aga ei saa, kui keegi kurdab, et tal on elektrihinna või tooraine hindade pärast raske.

Kõigepealt tuleb küsida:
Mis oli sinu firma majanduslik seis enne elektrihinna tõstmist?
Kas su töötajate palgad ja makstud sotsiaalmaks riigile on üle sinu konkurentide keskmisest või sellele lähedane?
Mis on olnud sinu firma kasum viimase 3-4 aasta jooksul?

Me ei saa Eestist teha firmat, mille nimi oleks Mittetulundusühingute Paradiisisaar.

Küll peab riigil olema selge plaan kuidas toetada ettevõtete investeeringuid eesrindlike tootmisvahendite ja tarkvara soetamiseks.

Head ettevõtjad! Võtame eeskujuks mõtteviisi, mida sõnastas USA president John F. Kennedy ametisse astumisel: „Ära küsi, mida riik saaks teha sinu heaks, küsi, mida sina saaksid teha riigi heaks.“