Eesti valitsus kardab rääkida euroopalikest maksudest, kirjutab Büroomaailma üks omanikke ja tegevjuht Jüri Ross.

Kõige tähtsam asi, mida me peame saavutama riigieelarve kaudu, on see, et meie õpetajate ja meditsiinitöötajate, ülikoolide lektorite ja teadlaste, politseinike ja päästjate palgad oleksid sellel tasemel, et nad ei lahkuks parema palga otsingule kas Soome, Rootsi, Saksamaale jne.

Spordis ja äris õpime parematelt. Kui tahame oma majandust kasvatada, siis sama peaks tegema ka riigieelarve koostamisel.

Euroopa Liidu keskmine varamaksu osakaal eelarvesse on ligi 5% ja Eestis 1%. Maailma tipus olevates Põhjamaades on astmeline tulumaks, aga meie valitsus kardab sellest rääkida.

Ettevõtete tulumaks on meil maailmas ainulaadne ja need, kes ei väsi seda kiitmast, võiksid endale esitada lihtsa küsimuse: kas kõik teised on nii rumalad, et ei kopeeri meie hiilgavat ideed?

Äripäeva konverentsil Äriplaan 2024 lubas peaminister, et ettevõtete tulumaksu valitsus ei muuda. Jäi mulje, et peaminister on heitunud kriitikast, mida on valitsus saanud automaksu kehtestamise soovi pärast, ja otsustas meelitada ettevõtjaid.

Ja kui me räägime automaksust, siis see lööb valusalt just alla keskmise palgaga inimesi ja maainimesi, kus auto on eluliselt vajalik. Kogu raha, mida võib automaksust saada, on ligikaudu 150 miljoni ringis ja see riigi eelarvet ei päästa.

Samas paneme kaalule: maksuküüru kaotamisel tekib eelarvesse 400miljoniline puudujääk, aga astmeline tulumaks korvaks selle puudujäägi mitmekordselt. Miks mitte kopeerida astmelist tulumaksu oma edukatelt naabritelt? Või arvame, et oleme nendest targemad?

Eesti majanduse paneb kasvama haritud ja riigile lojaalsete kodanike olemasolu ning seda saab saavutada ainult nende heaolu kasvu baasil.

Ettevõtjate hala ja nutt, et riik poob neid maksudega, tekitab piinlikkust. Soovitus: süvenege Arenguseire Keskuse raporti numbritesse: Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 41% ja Eesti maksukoormus on 33%.

Ilmunud Äripäevas 28.09.2023