Me ei päri seda maad oma vanematelt, vaid laename oma lastelt
Minu jaoks on vaid ambitsioonikatel eesmärkidel poliitikas mõte. Arvan, et võiksime seada Eestile eesmärgiks jõuda viie aastaga viie õnnelikuma riigi hulka Euroopas, mitte rikkama. Sellest mõtteviisist teen ka oma tööd abivallavanemana. Keerulised ja valulised otsused mind ei heiduta ning varasemate tegemata jätmiste lahendamine ja süsteemse korra loomine on olnud selles ametis suureks väljakutseks.
Minu seisukohad
Olen juba üle aasta töötanud Jõgeva abivallavanemana. Selle aasta jooksul suutsin korrastada valla koolivõrgu ja alusharidusasutuste tööd ning tagada perearstiteenuse säilimise Palamusel. Sama töö kultuuri, spordi ja noorsootöö osas ootab mind veel sellel ja järgmistel aastatel ees.
Ma ei tee oma tööd tuntuse või “kuulsuse” pärast. Minu jaoks peab olema kord, seaduspära ja süsteemsus. Asjad peavad toimima, sõltumata sellest, kes on parasjagu võimul. Tunne, et sain midagi tehtud ja korda saadetud on minu peamine motivaator.
Just see kord ja süsteem on see, mille võtsin kaasa Tartu ülikoolis riigiteaduseid õppides. Ilmselt seetõttu ei tulnud ka minu erakonnavalik juhuslikult, vaid väga põhjaliku analüüsi tulemusena. Ülikooli ajal vaatasin endasse ja tutvusin kõikide erakondade põhikirjade ja programmidega. Nii leidsingi, et sotsiaaldemokraatlik maailmavaade on mulle omane. Olen alati arvanud, et riigi valitsemine peab lähtuma kõige nõrgematest, mitte tulema kõige nõrgemate arvelt. Kas tahame luua võrdseid tulemusi või võrdseid tingimusi, et igaüks saaks oma andeid ja geniaalsust erinevates valdkondades arendada?
Raha jagamine ühiskondlikke probleeme tegelikult ei lahenda, sest raha on tänases ühiskonnas nõrk motivaator, pigem motiveerib inimesi heaolu kasv. Õnn tekib vabast ajast, hobidest ja suures osas ka tööst, et inimesed saaks endale meelepärast tööd teha endale sobival ajal ja kohas. Selleks on vaja muutust, millele olen valmis kaasa aitama!