Sotsioloog, feminist ja kodanikuaktivist
514
Õiglane Eesti on tugev Eesti
Eveliis Padar
Olen veendunud, et eesti naistel peavad olema võrdsed võimalused ühiskonnaelus kaasa rääkimiseks ja kuuldud olemiseks ja võrdne kohtlemine ei tohi olla vaid sõnakõlks, vaid peab olema sisustatud päriselt kaasavate ja läbimõeldud poliitikatega. Sallimatus ja pimeda viha vohamine viib Eesti umbekasvamiseni. Meie riiki viib edasi just avatus, teaduspõhisus, kaasav ja arvestav poliitikakujundamine.
Soovitajad
Lemmit Kaplinski
“Kõik, mida Eveliis teeb, on tehtud lõõmava südame ja sügavast sisemisest veendumusest tuleneva enesekindlusega. Igas tiimis ja igas olukorras on just Eveliis minu jaoks see, kes ütleb: „aitab nüüd jutust, hakkame tegema ja teeme ära!“ Missioonitunne koos sõjaväelaslikult täpse planeerimisoskuse ja detailsusega on see Eveliisi isikuomaduste kombinatsioon, mille tõttu usaldaksin teda igas olukorras, igal teemal ja igal ajahetkel. Tean, et seda teevad ka teised meie erakonna liikmed ja kandidaadid ning me kõik loodame näha Eveliisi ka Riigikogus. Nii tema elusära kui veenev argumentatsioon saavad olema intelligentseks ja inimlikuks vastukaaluks vaimuvaesele onuheinotamisele.”
Krista Aru
“Eveliis seisab pühendunult vähemuste õiguste eest ja teeb igapäevaselt tööd võrdõiguslikkuse valdkonnas. Tema loodud MTÜ Päevad ja Ööd tegutseb selle nimel, et luua noortele väärikamat ja turvalisemat koolikeskkonda. Eveliis on väikese tütre ema, temas on küllaga armastust ja hoolivust. Eesti vajab poliitikasse naisi, kelles on kirge ja põlemist ja kes on valmis tegema tööd selle nimel, et me elaksime võrdsemas ja õiglasemas ühiskonnas.”
Minu seisukohad
106 aastat on eesti naistel olnud valimisõigus — see vabadus on puudutanud vaid umbes nelja põlvkonda. Kuigi statistika näitab, et naised käivad usinamalt valimas, on seadused sageli naisi mittearvestavad või lausa vaenulikud. On ju Tartu esipoetess Kristiina Ehingi tabavalt öelnud, et möödunud aasta oli naiste jaoks hundiseaduste aasta.
Fakt on see, et ebavõrdsust meeste ja naiste vahel leidub pea igas eluvaldkonnas — olgu selleks siis jätkuvalt Euroopa suurim palgalõhe, naiste vähene esindatus esinduskogudes (ka parlamendis on meil ju vaid veerandijagu naisi), vanemliku koormuse ebavõrdne jaotus või eakate naiste vaesusrisk.
Ideaalses maailmas võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi poliitika planeerimisel ja rakendamisel süstemaatiliselt arvesse, ent Eestis kohtame jätkuvalt naisi halvustavaid, pisendavaid või tõrjuvaid hoiakuid.
Seisan selle eest, et Eesti saaks kaasavamaks, võrdsemaks ja õiglasemaks riigiks.
Poliitika on ajalooliselt kippunud olema maskuliinne ja paraku ka misogüünne valdkond, ent see ei peaks ega tohiks nõnda jätkuda ja naistel on selle trendi murdmisel suur roll. Kui naised annaksid hääle oma sookaaslastele, oleks meil Eestis ka edaspidi suurema tõenäosusega peaminister või president naine ning uus põlvkond tüdrukuid kasvaks üles eeskujuga, kelle moodi nad oskaksid tahta olla. Eeskujusid ei saa alahinnata ja miks mitte soovida oma tütardele võrdsemat ja võimalusterohkemat tulevikku!