Eesti edu mõõt on tark inimene

Kadri Leetmaa
Ema, teadlane, poliitik 508

Olin sel korral sotsiaaldemokraatide programmitoimkonna esimees. Viimase aasta jooksul jõudsid minuni seinast seina mõtted, millised olukorrad peaks järgmine Riigikogu koosseis lahendama. Need soovitused tulid oma erakonna seest, väljastpoolt, organisatsioonidelt, ettevõtjatelt, aktiivsetelt inimestelt üle Eesti. See kogemus kinnitas, et iga tulevane Riigikogu liige, olgu ta valitud saarlaste või tartlaste poolt, peaks seisma kogu Eesti eest.

Minu seisukohad

Olles ise õppejõud ja teadlane, seisan hea kvaliteediga tasuta kõrghariduse eest.

Hea kõrghariduse kvaliteedi tagab õppejõudude palgakindlus ning õppimisele pühendunud tudengid. Teaduse ja kõrghariduse rahastamine peab kasvama. Tudengid vajavad äraelamist võimaldavaid õppetoetusi, õiglast õppelaenu ja motiveerivaid tulemusstipendiume.

 

Olles ise poolvõroke ja poolsetu, seisan selle eest, et Eesti oleks rohkem kui Tallinn.

Mind häirib Eesti arvamusruumi pealinnastumine. Innovatsioon ja uus majandus on võimalik kõikjal Eestis. Maakoole ei saa rahastada kombinaatkoolidega sama valemi alusel. Maakeskkond saab põhivastutuse üleminekul taastuvenergiale, seetõttu on maainimesel õigus kaasa rääkida oma elukeskkonna muutumises.

 

Olles ise eluasemeuurija, seisan selle eest, et kodu oleks inimese põhiõigus.

Praegu on eluasemeturul kodu otsimas noored, kes ei ole saanud kodu omanikuks erastamise kaudu. Kõrged kinnisvara- ja üürihinnad teevad võimatuks elama asumise linnadesse, kus on töö ja ülikoolid. Riik saab vastutada kodukulude stabiilsuse eest, sest keskklassi inimene ei peaks muutuma üleöö energiavaeseks. Elamute energiatõhususe investeeringud peaksid muutma kodud ka ligipääsetavaks eakatele ja erivajadustega inimestele.

 

Olles ise ema, seisan selle eest, et kaasav haridus saaks päriselt teoks.

Inimeste võrdsed võimalused saavad alguse lapsepõlvest. Ükski kool ega lasteaed ei peaks ütlema, et tal pole kaasava hariduse võimekust. Eriti oluline on, et lasteaedades, kus varajane märkamine toimub, oleks olemas täiskomplekt tugispetsialiste. Riik peab tugispetsialistid ja võimekad õpetajad koolitama ning andma omavalitsustele nende töölevõtmiseks palgaraha.

 

Olles ise traditsiooniline eestlane, seisan selle eest, et Eesti oleks salliv.

Eestis peab olema kõigil võimalus õppida eesti keelt, aga Eesti peaks olema ka nii sõbralik ja kultuuriliselt huvitav, et igaüks tahaks õppida eesti keelt. Paljud noored õpivad praegu kõrgkoolides väljaspool Eestit. See, kui salliv on Eesti erinevuste suhtes, määrab selle, kas need noored soovivad oma tuleviku siduda Eestiga. Ainult salliv Eesti püsib kaua.