Et Eesti jääks vabaks

Olen ajakirjanikuna üle 10 aasta pühendanud Eesti lugude rääkimisele välismaal – alati tagamõttega, et Eesti edenemine ja julgeolek sõltub meie kuulumisest Läände, sellest, et meie liitlased meid tunnevad ja endid meis ära tunnevad. Kui peale 2019.a. valimisi populistlikud erakonnad võimu võtsid, oli ehmatus suur. Järgnenud ligi kaks aastat tegid kahju mitte ainult Eesti mainele vaid ohustasid vabadust, võrdseid õigusi ja arukat, säästlikku toimetulekut. Täna, kui Venemaa peab Ukraina vastu täiemahulist sõda, on liberaalne läänemeelne valitsemine Eestile ellujäämise küsimus. Eksimisruumi ei ole. See on peamine põhjus, miks sotsiaaldemokraadina Riigikokku kandideerin – et Eesti jääks vabaks.

Seisan selle eest, et me investeeriks parimasse haridusse, kaasa arvatud ligipääsetavasse huviharidusse ja kättesaadavasse vaimse tervise abisse. Tark hariduspoliitika on ka julgeolekupoliitika. Vene emakeelega noored, kes tunnevad kuuluvust Eesti kogukonda ei lähe kaotsi meie tööturule ja on vähem vastuvõtlikud vaenuliku naaberriigi propagandale. Iga sent sinna hoiab meile tulevikus kokku sotsiaaltoetusteks ja ka sisejulgeolekuks kuluvat raha.

Seisan Eesti looduse kaitse eest. Ärme lase isamaad lagedaks raiuda kiire kasumi nimel, vaid jätame alles elukeskkonna järgmisele põlvkonnale. Elurikkuse säilitamine ja taastamine leevendab kliimakriisi ja on ka majanduslikult mõistlik. Kiire üleminek taastuvenergiale aitab hoida keskkonda ja meie julgeolekut.

Abieluvõrdsus on liberaalsete erakondade auvõlg, mis tuleb lunastada. Eesti inimesed on selleks valmis, paremat aega ei tule.