Ida-Virumaa peamisteks probleemideks on Eesti suurim vaesus ja vähesed võimalused elu paremaks muuta.

Vaesuse vastu aitab kõrgem miinimumpalk – tõstes selle 1200€-ni kuus tagame, et ükski täiskohaga töötaja ei pea elama palgavaesuses. Olukorras, kus Ida-Virumaal on suurim miinimumpalga saajate osakaal, on see lubadus meie maakonnale võtmetähtsusega. Samuti tuleb tõsta keskmised pensionid 1200€-ni. Kasvava tööpuuduse tingimustes aga tuleb tõsta nii töötutoetust kui ka toimetulekutoetust. Samuti tuleb tagada kõigile, rahakoti suurusest sõltumata, ligipääsu kvaliteetsele arstiabile, laiendades ravikindlustuse kõigile.
Küll aga tuleb tegelda ka võimaluste laiendamisega.

Ida-Virumaal on suur kasutamata potentsiaal: meie inimesed. Peame suurendama riiklikku tellimust kõrghariduse erialade järele Ida-Viru kolledžites. Nii tagame, et enamus maakonna noori, kes tahab saada kõrgharidust, saavad seda teha lahkumata maakonnast Tallinna või Tartusse. See parandab just kehvemal järel olevatest peredest noorte võimalusi. Samuti tuleb kasutada eestikeelsele õppele üleminekut üldhariduses kui võimalust parandada õppekvaliteeti ja sulgeda hariduslõhet: venekeelsed noored sooritavad oluliselt kehvemini nii põhikooli kui gümnaasiumi eksameid kui nende eestikeelsed eakaaslased. See peab muutuma ja selleks tõstame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130%-ni Eesti keskmisest.

Loomulikult kõik see on kallis. Seetõttu seisan selle eest, et kehtestada astmeline tulumaks ning tõsta dividendidelt võetava maksumäära. Jõukad peavad panustama rohkem Eesti paremaks tegemisse!