Pärast 2019. aasta riigikogu valimisi on olnud Keskerakond valitsuses üle kolme aasta ja selle ajaga jõudis riik küll anda kohalikele omavalistustele omajagu kindlust ning toetust, kuid kitsaskohaks jäi pikaaegsete lahenduste pakkumine olukorras, kus elanikkond maapiirkondades väheneb ja vananeb.

Saaremaa vald pidi raamatukogude reformi (loe: lahtiolekuaegade kärpe) ära tegema paar aastat tagasi, kuna külastajaid oli jäänud üha vähemaks ja töötajatele palkade maksmine muutus keerulisemaks. Sellel ajal olid riigihaldusminister ja kultuuriminister Keskerakonnast, ent ma ei süüdistaks neid selles, et kümnetes kohtades Saaremaal ja üle Eesti ei saa enam igal tööpäeval raamatukogu külastada.

Need otsused tuli tol hetkel teha ja kahjuks külastajate numbrid ei toeta vastupidist. Täna peame julgemalt ja jõulisemalt rääkima konkreetsetest sammudest maapiirkondade rahastamisel ja kuidas kohalikke omavalitsusi toetada.

Endise Saaremaa vallavanemana tunnistan, et praegune valitsus ei ole seitsme kuuga suutnud regionaalelu jaoks niivõrd palju ellu viia ja seda enam on oluline enne valimisi pakkuda välja just pikaaegseid lahendusi. Lahendused, mis praegune valitsus on teinud, on erinevates valdkondades pigem projektipõhised ja fookus olnud teistel valdkondadel, näiteks kaitsekulutused, peretoetused ja toimetulek. Kõik need on olnud vajalikud sammud, aga nüüd on viimane aeg riigil päriselt vaadata ka kohalike omavalistuste poole.

Olen jätkuvalt seda meelt, et maapiirkondade elu aluseks on kooli ja lasteaia olemasolu. Ilma noorte järelkasvuta me ei saa rääkida ka kultuurimajadest, raamatukogudest ega parandamist vajavast sotsiaalsüsteemist. Kõige selgem ja ühesem lahendus oleks vähemalt kuueklassiliste koolide täiendav riigirahastus, et aidata kaasa maakoolide elujõulisusele. Selle sammu kaudu aitame ka kohalike omavalistuste juhte, kes on täna silmitsi vaid halbade valikutega, aga eelarve tasakaalu saamiseks tuleb kärpeid kavandada.

5 miljonit eurot maakoolide täiendavaks toetuseks aastas oleks ühene ja selge lahendus. See annaks pikaaegse kindluse kõigile piirkondadele, et koolid jäävad alles ja noori oodatakse tagasi. Püsiasustustega väikesaartel see mudel teatud erisustega töötab ja kuigi laste arvud Vormsi, Ruhnu või Kihnu koolides ei ole ülemäära suured, on riik andnud neile õpetajate palgafondi osas kindluse. See kindlus on kõige olulisem ja kaalub üle kõik teised riiklikud sekkumised.

Kokkuvõttes võib öelda, et maaelu kestlikkuse osas vajame ühiskondlikku kokkulepet ja otsust, et maakoolideta elu piirkonnas areneda ei saa. Vaja ei ole iga hinna eest hoida kinni gümnaasiumi astmest või üheksaklassilisest koolist. Oluline on vähemalt kuueklassiline kool, nagu on kinnitatud ka haridusvaldkonna arengudokumendis aastateks 2021-2035. Lisaks ei pea kartma liitklasside tekkimist, kui see on vajalik ning otstarbekas. Peamine on kooli ja lasteaia olemasolu.

Nende otsustega ei ole enam aega venitada ja juba sellel kuul hakkavad üle Eesti paljud volikogud tegema otsuseid, et koolide astmeid või sootuks sulgemist sügiseks ära otsustada. 1. aprilliks võib olla Eesti maaelu taas oluliselt vaesem, aga veel on aega seda suunda pidurdada ja selleks on kuueklassiliste maakoolide täiendav rahastus väga efektiivne samm.