TUGEV EESTI – toimetulek on julgeolek!

Kuula meie programmi siit:

Vaata meie programmi viipekeelset kokkuvõtet:

Sotsiaaldemokraatliku ilmavaate ja poliitika keskmes on inimene

Terve ja motiveeritud inimene on Eesti majandusedu ja ühiskondliku heaolu vedur. Iga inimene peab saama maksimaalselt kasutada oma võimeid ja tundma end väärtuslikuna. Eesti ühiskonnas peab olema välistatud mistahes diskrimineerimine inimese soo, päritolu, keele, seksuaalse identiteedi, vanuse või laste arvu järgi. Taunime soolist ebavõrdsust kõigis eluvaldkondades. Võrdse tööpanuse eest tuleb maksta inimestele võrdset palka. Hea riik usaldab oma inimesi, kogukondi ja ettevõtjaid ning viimased saavad omakorda usaldada riiki. Sotsiaaldemokraadid näevad Eestit kui tugevat ja õiglast rahvusriiki osana Euroopast, kus on tunnustatud iga rahva ajaloo ja kultuuri omapära, kehtivad demokraatliku õigusriigi põhimõtted ning kaitstakse iga inimese vabadust ja väärikust.

 

Targad töötajad aitavad Eestil väljuda väikeste sissetulekute lõksust

Riigi ülesanne on toetada iga inimese arengut kogu tema elukaare ja tööelu jooksul. Seame sihi, et igal töötajal oleks võimalik kasutada nädalas keskmiselt üks tööpäev enesetäiendamiseks, et kogemus tööturul käiks käsikäes elukestva õppega ja võimalusega soovi korral ette võtta karjääripööre. Kui igas valdkonnas investeeritakse töötajate arengusse ning töösuhted on õiglased ja paindlikud, siis toob see jõukust juurde nii töötajatele, ettevõtetele kui ka ühiskonnale.

 

Miinimumpalk peab jõudma kolme aastaga järk-järgult 1200 euroni

See ei oleks midagi rohkemat kui soov, et Euroopa keskmiste hindadega riigis oleks Euroopas kokku lepitud alampalk – 50% keskmisest palgast. Töötav inimene peab saama väärikat palka. Palgavaesusest ei võida mitte keegi. Ühtki tööandjat ei saa teha edukaks töötaja, kes rabeleb toimetulekuks mitmel töökohal. Inimesed, kelle kätte usaldame oma lapsed või hooldust vajavad eakad, kes kannavad hoolt meie tervise eest, kes hoiavad alal meie kultuuri või kes loovad iga päev ühiskonda, kus saame end turvalisena tunda, väärivad palka, mille eest saab nende pere ära elada. Samuti seisame iga last väärtustava peretoetuse eest, mis kohandub elukallidusele ja leevendab lastega perede vaesust.

 

Eesti majanduse uue arenguhüppe saavutamiseks vajame sihikindlat teaduse ja innovatsiooni toetamist

Selleks suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastust 5 aastaga 3%-ni SKP-st, millest riik panustab 1%. Erasektoris peab innovatsioon oluliselt kasvama ja seda üle Eesti. Innovatsioon peab jõudma nii keskkonnatehnoloogia kui ka põllumajanduse ja puidutööstuseni, ulatuma iduettevõtlusest suurte tööstusettevõteteni. Katame Eesti 2027. aastaks ülikiire internetiga ja hoiame oma e-riigi heas vormis iga elaniku, vabaühenduse ja ettevõtja heaks. Riigi ülesanne on toetada ettevõtete innovatsiooni, robotiseerimist ning digitaalsete lahenduste rakendamist madalapalgalise ja rutiinse töö nüüdisajastamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks. Üleminekuks peab riik pakkuma väikeettevõtetele, maapiirkonna ettevõtetele ja omavalitsuste tööandjatele palgatoetust.

 

Kõrghariduse ja teaduse kulud on investeering tulevikku

See tagab Eestile targa rahva ja tulevikutöökohad. Kõrgharidus peab jääma tasuta hüveks igale targale noorele. Riik peab tagama õppejõududele väärika palga, et lisaraha teenimine ei muutuks kõrgkoolide põhieesmärgiks. Eestis tehtav teadus peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, kuid samal ajal soodustame eestikeelse teaduse ja rahvusteaduste arengut.

 

Õiglane Eesti algab laste võrdsetest võimalustest olla terve ja saada parimat haridust

Toetame üleminekut eestikeelsele õppele ning kõigi Eestis elavate rahvaste toomist ühisesse eestikeelsesse inforuumi. Hoiame Eesti hariduse maailmatasemel. Kõigi lastega tegelevate õpetajate ja spetsialistide palgad peavad olema konkurentsivõimelised. Tagame õpetajate miinimumpalga, mis on vähemalt 130% eelneva aasta keskmisest palgast, ning hoiame teiste lastega tegelevate töötajate palgakasvu õpetajata palkadega samas tempos. Väärtustame õpetajaametit, loome õpetaja arengut motiveeriva karjäärimudeli ja vähendame õpetajate töökoormust. Loome tingimused kaasava hariduse paindlikuks rakendamiseks, maksame lasteaedade ja koolide tugispetsialistidele väärikat palka, et iga abi vajav laps saaks vajalikku tuge vanema rahakotist sõltumata.

 

Kultuuri ülesanne on ühtaegu hoida eestlust, toetada avatud ja salliva ühiskonna kujunemist ning aidata käia kaasas muutustega maailmas

Eesti kultuur püsib pühendunud loomeinimestel ja kultuuritöötajatel. Nagu iga teine töötaja, vajab ka kultuuritöötaja palgastabiilsust ja sotsiaalseid tagatisi. Kultuur peab olema kättesaadav inimese kogu elukaarel, sõltumata inimese elukohast, vanusest, päritolust, erivajadusest, sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Seisame kultuuri järelkasvu eest. Iga laps peab saama käia ühes tasuta huviringis ning võimaluse saada osa kultuurist. Kultuur teeb meist eestlased ja hoiab meie vaimset tervist kriisiaegadel.

 

Igal inimesel peab olema juurdepääs nüüdisaegsele arstiabile

Tagame igaühele õiguse arstiabile universaalse ravikindlustuse kaudu. Teeme arenguhüppe vaimse tervise abi kättesaadavuses. Ehitame üles tervikliku vaimse tervise püramiidi, alates tervise hoidmisest kuni tipptasemel ravini. Haiguste ravi kõrval pöörame väga suurt tähelepanu haiguste ennetamisele ja tervislikele eluviisidele. Viime ellu liikumispöörde, et panna kogu Eesti rahvas regulaarselt liikuma.

 

Eakate inimeste osakaal ühiskonnas aina suureneb

Kogu elu tööd teinud inimene peab tööturult lahkudes säilitama inimväärse elukvaliteedi ja tulema toime olmekuludega. Suurendame vanaduspensioni baasosa tasemele, mis tõstaks keskmise vanaduspensioni 50%-ni keskmisest palgast. Kolmekordistame pensionäride puudetoetuse. Aitame muuta ühiskonda sõbralikuks eakatele ja lisavajadustega inimeste suhtes, muudame enesestmõistetavaks ligipääsetavuse avalikus ruumis ja hoonetes. Arendame tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi võimekust puudega inimeste ja eakate toetamiseks. Kanname hoolt, et omavalitsustel oleks koduteenuste arendamiseks ja erivajadustega inimeste toetamiseks rohkem raha.

 

Kodu on iga inimese põhiõigus

Oma kodu pole lihtsalt elamispind või kinnisvaraturu objekt. Tagame igale noorele perele võimaluse oma kodu rajamiseks, arendades üürielamute programmi ning ehitades üle Eesti 5000 uut korterit. Kaitseme inimesi kommunaalkulude ja üürikulude suurte kõikumiste eest. Maksame toetust liiga kõrgete ja kõikuvate energiahindade leevendamiseks ning muudame järk-järgult kogu elamufondi energiatõhusaks. Toome tagasi kodulaenude intressimaksete maksuvabastuse.

 

Tänapäevase elu- ja töökeskkonna loomine maapiirkondades vajab sihtprogramme

Tagame kodulähedaste hariduse, tervishoiu ja muude esmatasandi teenuste kättesaadavuse ning tugevdame maakonnalinnade teenuseid. Loome maapiirkondadesse 15 000 uut tasuvat töökohta, investeerides selleks 500 miljonit eurot. Koostame selle tarvis ühise investeerimisplaani kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja töötajate esindajatega. Soodustame innovatsiooni maamajanduse harudes, nagu põllumajandus, puidutööstus, kalandus, turismindus. Hoiame põllumajandusliku maaressursi kasutuses ja väldime väärtusliku põllumaa täisehitamist. Ka uue energiataristu rajamisel arvestame kogukondade vajadustega ja maastikuliste väärtustega.

 

Lähiaastatel peab Eesti toime tulema energiapöördega

See mõjutab meie inimeste ja ettevõtete toimetulekut ning loob majandusele uued võimalused. Läheme 2030. aastaks üle taastuvenergeetikale, kohandame ümber elektrivõrgu ja teeme selle töökindlaks. Arendame välja meretuulepargid ja soosime hajutatud väiketootmist. Vajame selgust, millises ulatuses ja kuidas tagame juhitavad energiavõimsused, mis on meie kodumaised energiaressursid ja salvestamisvõimalused. Loome võimaluse kodutarbijatele ja korteriühistutele tasuta liitumiseks elektritootjana 30 kW ulatuses. Põhja- ja Baltimaade ühine energiaturg ja ressursside jaotus peab toimima, kuid elektribörs vajab õiglast ja läbipaistvat hinnakujundust.

 

Eesti inimese identiteedi oluline osa on Eesti loodus

Elurikkuse hoidmiseks viime metsaraie mahud järk-järgult jätkusuutlikule tasemele ehk 8 miljonile tihumeetrile aastas, suunates samas rohkem investeeringuid puidusektori innovatsiooni, et luua siin suuremat lisandväärtust ja säilitada töökohad. Kujundame ümber Riigimetsa Majandamise Keskuse majandusmudeli, et kasutada RMK dividende elurikkuse kaitseks ning kompenseerime metsaomanikule looduse ja elurikkuse kaitsega seotud kulud.

 

Eesti peab olema hästi kaitstud

ning võimeline koondama kõik oma ressursid, piirkonnad ja inimesed riigi kaitseks. Koolitame nelja aastaga poole Eesti elanikkonnast elanikkonnakaitse kursustel. Tõstame kaitsekulud vähemalt 3%-ni SKP-st ning panustame järgmised neli aastat 3,5% kriitiliste võimete väljaarendamiseks. Kindlustame täiendava 0,5% SKP-st mittesõjalise valmisoleku suurendamiseks. Oleme valmis kehtestama ajutise riigikaitsemaksu, et rahastatud oleks nii kaitsevõime kui ka inimeste igapäevane toimetulek. Me võtame vastutuse toetada Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikke. Panustame sellesse, et lõimida siin elavad ukrainlased eestikeelsesse ühiskonda ja teha parim, et neil tekiks võimalus kodumaale naasta. Seisame Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukraina riiki majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt. Toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Me töötame Ukraina võidu nimel.

 

Kõigi nende eesmärkide täitmiseks, toimiva riigi tagamiseks ning uue arenguhüppe saavutamiseks vajab Eesti innovatsiooni riigivalitsemises ning muudatusi Eesti maksusüsteemis

Õhukese riigi aeg on ümber. Eesti riigi püsimist, eesti keele ja kultuuri kestlikkust kiiresti muutuvas ning aina uusi riske esitavas maailmas ei saa üles ehitada laenurahale. Eesti vajab terviklikku ja tasakaalustatud uut maksusüsteemi, et tagada Eesti julgeolek, rahvastiku areng, sotsiaalsüsteemi toimimine, eestikeelse hariduse ja kultuuri kestlikkus ja Eesti looduse elurikkus. Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et viia läbi ühiskondlikul kokkuleppel ning erapooletul majandusanalüüsil põhinev valitsemis- ja maksureform.

Fookusteemad