Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid rõhutas sotsiaalmeedias tehtud postituses, et Eesti vajab kindlasti pikaajalist ja laiapindset poliitilist kokkulepet nii sõjalise riigikaitse kui ka elanikkonnakaitse pikaajalise rahastuse osas. Sõjalisele riigikaitsele peab tulevikus eraldama vähemalt 3% ja mitte-sõjalisele riigikaitsele 0.5% SKP-st ning selle peab fikseerima riigi julgeolekupoliitika alustes.
Kaljulaid juhtis tähelepanu, et riigikaitsekomisjon arutas septembri keskpaigas elanikkonnakaitse korraldust ning komisjon on rõhutanud, et see valdkond vajab püsirahastust sarnaselt sõjalisele riigikaitsele.
“Vajalikud sõja korral elusid päästvad võimed (häiresüsteemid, varjumiskohad, evakuatsioon jne) tuleb välja arendada. Elanikkonna valmisolek tuleb tagada. Vaja on silmas pidada pikka perspektiivi. See seisukoht sai omal ajal kooskõlastatud kõigi komisjonis esindatud erakondadega ning on vähemalt siin majas konsensuslik ja laiapindne,” rõhutas Kaljulaid.
Kaljulaid meenutas, et nii sõjalise kui ka mitte-sõjalise riigikaitse püsirahastuses kokku leppimise ettepanek kõlas ka Riigikogu täiskogus peetud riigikaitse rahastamise arutelus. Kaljulaidi sõnul on sellele ettepanekule suur toetus poliitiliselt ja ka ühiskonnas.
“Sisuliselt ei tähendaks see midagi enamat kui riigikaitsekulutuste taset vähemalt 3.5% SKP-st, mis jaguneb sõjalise ja mitte-sõjaliste võimete vahel. Iisrael, mis on riik meiega mõneti sarnases olukorras, kulutab oma riigikaitsele suurusjärgus 5% ja kõik saavad aru, miks see vajalik on. Ka meil on naabreid, kes tahaksid Eesti kui sellise maakaardilt kustutada,” selgitas Kaljulaid.
Kaljulaid juhtis tähelepanu ka sellele, et Venemaa on viimase kümnendi jooksul enamasti kulutanud üle 3%, aga on ka aastaid, kus nende sõjalised kulutused on olnud üle 5% nende SKP-st.
Kaljulaid rõhutas samas, et ta ei eita Reformierakonna argumenti, et riigi rahanduse küsimustes tuleb samuti olla vastutustundlik.
“Korras riigirahandus on samuti meie riigi julgeoleku vältimatu eeldus. Eesti pea kindlasti oma riigieelarve miinust vähendama hakkama. Meie prioriteet on julgeolek, järelikult peavad muud valdkonnad leppima sellega, et kõigile nende taotlustele ei saa alati vastu tulla.”
Kaljulaidi sõnul jätkub selle küsimuse arutelu ilmselt Riigikogus, sest julgeolekupoliitika aluste arutelu jõuab ühel hetkel valitsusest ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni ning lõppkokkuvõttes täiskogusse, kus need tuleb kinnitada.