Lugedes Kaja Kallase oponentide avaldusi on minul küll natuke piinlik meie meespoliitikute pärast, kes kenal kargel hilissügisesel päeval ei suuda kuidagi varjata oma suurt kahjurõõmu, mis neid grammigi ei kaunista.

Kallas on Reformierakonna esimees aastast 2018 ning peaminister aastast 2021. Selle aja jooksul on Reformierakond võitnud väga veenva eduga kahed riigikogu valimised. Kallas on edukalt kokku pannud kolm valitsust. Tema juhtimisel on Reformierakonnaga liitunud ridamisi oma valdkonna tipptegijaid – kaitsevaldkonnast ja mujalt.

Rahvusvaheliselt on Kallas olnud vaieldamatult üks Eesti nähtavamaid ja mõjukamaid poliitikuid. Ta on olnud meie Carl Bildt, kui otsida kellega võrrelda. Isegi kui Kallasest ei saa NATO peasekretäri, siis on selles valikus üldse kandidaadina kaalutud olemine tema peamistele kriitikutele absoluutselt kättesaamatu rahvusvaheline tipptase.

Nii et minu esimene sõnum on: mehed, tehke järele ja siis tulge õpetama!

Sest mida on ette näidata näiteks Tallinna linnapeal Mihhail Kõlvartil, kes on samuti olnud kõik need aastad poliitikas? Või Tanel Kiigel? Või Martin Helmel?

Linnapea Kõlvart pole riiklikus poliitikas sel perioodil üldse saanud kaasa rääkida ega vist saa ka tulevikus. Tallinnas Keskerakonna juhtimisel loodud taristu on aastaid silma paistnud idaeuroopaliku keskpärasusega. Lugematul arvul suuri algatusi pole mitte kuhugi jõudnud. Linnahalli rekonstrueerimine, Tallinna haigla ehitus, ühtne piletisüsteem Harjumaaga – kus need kõik on?

Midagi pole kuulda ka „innovaatilisest“ metroobussist, mis oli Keskerakonna suur lubadus eelmistel kohalikel valimistel. Ja väga austatud linnapea juhtimisel on Keskerakond veel kiiremini kaotanud toetust ning hakanud laiali pudenema, kaotanud täielikult mõju sisepoliitikas. Kuulge, isegi vene perekonnanimega poliitikud lähevad Keskerakonnast ära ja liituvad… Reformierakonnaga!

Või mida on ette näidata Tanel Kiigel peale selle, et ta justkui aitas innukalt võimule tuua EKREl, rikkuda Eesti rahvusvahelist mainet ja lõhkuda ühiskonda. Milliseid säravaid mõtteid oli tema tippajal Keskerakonnal majanduse edendamiseks, ma tõesti ei mäleta – aga see ei sega tal neid nõuda Kallaselt. Mine kuu peale, Tanel Kiik!

Nii et mehed, mõelge parem sellele, miks olete paremal juhul näidanud seni viieteistkümnendikku sellest sooritusest, mis on viimase viie aasta jooksul teinud Kallas. Praegu näeb see paraku välja nii, nagu tuleks rahvusvahelisel võistlusel kõrge koha võtnud sportlast õpetama asjaarmastajad, kes paremal juhul on mõnel Eesti-sisesel tšempionaadil lõpetanud tagantpoolt kolmanda-neljandana.

Raimond Kaljulaid: mehed, enne kui Kaja Kallast kritiseerite, tehke järele ja siis tulge õpetama!