Iga sügise lahutamatuks osaks on arutelud järgmise aasta riigieelarve üle, kus enamasti annavad tooni meeldivad uudised. Kes ennast vähegi maailmas ja Eestis toimuvaga kursis hoiab, teab, et tänavu on seis päris hull ja et riigi rahanduslik olukord jääb aastateks keeruliseks. Eelarve suure puudujäägi põhjuseks on järjestikused kriisid, majanduslangus ja kõrgustesse roninud laenuintressid. Aga mitte ainult. Raskuste sügavamaks põhjuseks on tõsiasi, et oleme juba mõnda aega elanud üle jõu ning kogutud maksurahast ei piisa, et pakkuda senisel tasemel hüvesid ja avalikke teenuseid.

Tänaseks on lõplikult purunenud illusioon edukast riigist, kus on madalad maksud ja kõrged  toetused. Just nende loosungitega eelistavad erakonnad valijate ette tulla. Sotsiaaldemokraadid siin silmi maha lööma ei pea. Nii enne kui pärast viimaseid riigikogu valimisi rääkisime sellest, et ilma riigi tulusid kasvatamata pole võimalik samal moel jätkata ning tulime välja ka oma maksuettepanekutega.

Kui valitsemisvastutusest priil opositsioonil on praegu vaba voli kritiseerida ja mitte pakkuda toimivaid lahendusi, siis koalitsioonierakondade jaoks on riigi rahanduse päästmine kriitilise tähtsusega küsimus. Selleks, et pakkuda inimestele paremat tervishoidu, paremaid teenuseid, maksta välja pensionid ja lastetoetused,  jätkata lähiaastatel palgatõusudega, tuleb tulubaasile otsa vaadata, otsida kokkuhoiukohti ja pidurdada riigi võlakoormuse kasvu. Kõige sellega on 2024. aasta eelarve puhul ka algust tehtud. Uus eelarve teeb tõsise sammu riigi rahandusliku olukorra parandamise suunas.

Raskete olude kiuste sisaldab eelarve ka üksjagu positiivseid muudatusi, mis seni on kippunud lauskriitika varju jääma. Nii jõustub 1. jaanuaril rida muudatusi, mis toovad  leevendust just vähemkindlustatud inimestele. Näiteks tõuseb elatisabi seniselt 100 eurolt 200 euroni, mis on abiks paljudele üksikvanemaga peredele. Tegu on summaga, mida riik maksab lapsele juhul, kui üks vanematest oma lapsele elatist ei maksa. 5 miljonit lisaeurot läheb harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi toetamiseks.

Hambaravi kättesaadavuse paranemine puudutab kümneid tuhandeid inimesi. Kui praegu on ravikindlustusega täiskasvanutel aastas õigus 40 euro suurusele hambaravihüvitisele, siis uuel aastal tõuseb see hüvitis 60 euroni. Ühtlasi kerkib rasedate, alla aastase lapse emade, pensionäride, vähenenud töövõimega inimeste, töötute ja toimetulekutoetuse saajate hambaravihüvitist 85 eurolt 105 eurole. Lisaks tekib eakatel 2025. aastal õigus kasutada proteeside ostuks proteesihüvitise kõrval ka kolme aasta hambaravihüvitist.

Meenutuseks – 2009. aastal kaotatud hambaravihüvitis hakkas uuesti kehtima 2017. aastal toonase tervise- tööministri Jevgeni Ossinovski juhtimisel. Ka sel aastal seisid hüvitiste tõstmise eest sotsiaaldemokraadid eesotsas terviseminister Riina Sikkutiga.
Tänavu 1. juulil käivitunud hooldusreformile kulub järgmisel aastal ligi 58 miljonit eurot. Sellel reformil on suur mõju abivajajate ja nende perede heaolule. Pensionide tulumaksuvabastus suureneb 704 eurolt 776 euroni.

Väiksema sissetulekuga perede jaoks on oluliseks uudiseks see, et oktoobri alguses leppisid ametiühingud tööandjatega kokku, et järgmisel aastal on alampalk 820 eurot kuus, mis tähendab 95 eurost tõusu. Sellel otsusel saab olema laiem mõju teistele nö madalama otsa palgatasemetele. Lisaks saime kindlust, et tööturu osapoolte eesmärk jõuda aastaks 2027  tähiseni, kus miinimumpalk on pool keskmisest palgast, on igati realistlik. Palgavaesusega ei tohi leppida.

Hea meel on veel selle üle, et järgmisel aasta kahekordistuvad vajaduspõhised õppetoetused, mis on paigal püsinud 2014. aastast saadik. Suuremad toetused kuluvad hädasti ära neile üliõpilastele, kelle majanduslik olukord on pingeline.
Siia sai kirja vaid osaline loetelu uuel aastal rakenduvatest headest asjadest. Vaatamata kitsastele oludele on mitmetele valdkondadele ette nähtud täiendav rahastus. Ja kindlasti on 2024. aasta eelarve märksõnadeks kaitsekulutuste kasv, mis tänases pingelises julgeolekuolukorras on paratamatu, ning üleminek eestikeelsele haridusele.