Kas pikk rahuaeg on lõppenud?

Oleme taas sõjas. Esialgu küll suure sõja tagalas ning see peab olema väga tugev. Ilma võimsa seljataguseta pole ühtki sõda võidetud. Usun, et pärast üldvalimisi 6. märtsil seab meie erakond esikohale Eesti riigi ja rahva julgeoleku. Rivaalitsemise asemel Toompeal tasub mõelda rahvusliku ühtsuse valitsusele, kus kõigi erakondade targemad ning eestimeelsemad inimesed on kaasatud. Riskide hajutamiseks peame arengukavades vältima jätkuvat linnastumist ja toetama hajaasustust. Ja sellega koos ka kohalike toiduainete tootmist. Meie rahva ellujäämise nimel tuleb leppida Norra lõhe asemel omaenda rahvuskala räimega ning Aafrika banaanide asemel süüa talvel hoopis lodjapuu marju. Ukrainlased teavad, et just tšervona kalõna (karastatud punane) mõrudes viljades on kõik vitamiinid, mis annavad erakordse jõu ning aitavad haiguste vastu. Kas mitte Ukraina võimsa vastupanu saladus ei peitugi lodjapuu imemarjades?

Veel mõned mõtted seoses Peipsitaguse äikesepilvega, mis võib tõusta meie kohale ka vastutuult.
1. Täiendada Põhiseadust eriolukorras rahvusliku üksmeele valitsuse moodustamise mehhanismiga;
2. Sõjaolukorra puhuks hoida korras uute maanteede kõrval säilinud endised teed;
varuda Pärnu linnale tagavaraks paar pontoonsilda, ehitada varjendeid inimestele;
3. Ukraina eeskujul seadustada kohustuslik keskharidus (12 klassi), kus on suurem osakaal ajaloo- ja ühiskonnaõpetusel. Mida haritum on rahvas, seda raskem on populistlikel erakondadel ja vaenlasel meie inimesi eksitada;
4. Lisada Eesti koolide valikainete hulka ka ukraina, poola, läti, soome jt Euroopa rahvaste keeli;
5. Motiveerida perekondi ja kogukondi, kes orienteeruvad isemajandamisele energia ja toiduainete tootmisele;
6. Kultuuriväärtuslike muuseumivarade hoiustamine hajutatult ja eemal ründeohtlikest objektidest.
7. Riskide hajutamiseks meditsiinis and suuremaid õigusi neile perearstidele, kellel on vastavad pädevused.