Maal elamise võimalikkus on oluline eriti Eestis, sest kolides linna kaotab inimene otsese kokkupuute maaga ja maaeluga. Maaelu peab olema võimalik iga eestlase jaoks, mitte ainult nende inimeste jaoks, kellel Eesti keskmine palk. Muidu siin pere oma eluga välja ei tule! Süüa tahaks ka, aga kauplus asub 17 kilomeetri kaugusel. Jalgsi sinna ei lähe.Tööle minekuks ja sealt koju tulekuks on samuti vaja autot, sest töökoht ei pruugi olla n-ö kõrvaltänavas. Transport käib heal juhul üks kord päevas, võib ka juhtuda, et üks kord nädalas. Kui lapsed sünnivad, siis on neid vaja ükskord lasteaeda ja kooli viia, selleks on samuti autot vaja, kui just ei ela suure tee ääres, kus liigub ühistransport. Lapsed tahavad huvikooli minna, jälle autot vaja, sest kui juhuslikult bussid ka liiguvad, siis õhtuti, kui huvikoolis tunnid toimuvad, kindlasti enam bussid ei käi. Perearst ja apteek on samuti 17km kaugusel. Ikka transpordi teema. Mõtleme välja, kuidas noored pered maale saada, loome tingimused elamiseks ja pere kasvamiseks- see võiks olla eluterve keskkonna ja järjepidevuse ning maa elu jätkusuutlikkuse, samuti turvalise keskkonna loomise teema number üks.