Majanduslikult keerulistel aegadel on kultuur esimene valdkond, mille pealt inimesed püüavad oma isiklikke kulutusi kokku hoida. Samas on rasketel aegadel kultuur üks olulisemaid vaimset tuge pakkuvaid valdkondi. Seda enam peaksime riiklikult suunama valdkonda lisavahendeid, et mitte hiljem tegeleda tagajärgedega.

Kui mõtleme järelkasvule, on eriti oluline, et laps puutuks kokku muusika- või pilliõpetaja, koori- või tantsujuhiga, kes juhendaks innuga, mitte inertsist. Iga huviringi kadumine väiksemastki asulast seetõttu, et ei leidu enam juhendajat või et lapsevanema jaoks on kuutasu tõusnud liiga kalliks, on samaväärt oht meie riigi alustaladele kui kaitsekulutuste kärpimine. Mida laiem on püramiidi alumine osa seda kõrgemale tõusevad tipud. Taskukohasest ja mitmekesisest huviharidusest saavad alguse mitmed väärtused nii meie rahvuse, keele kui kultuuri järjepidevuse säilimiseks. Ainult niimoodi saame riigina aidata kaasa uute Koidulate, Tormiste, Mikiveride ja Pärtide sirgumiseks. Igasugune kultuur peab olema inimestele kättesaadav elukohast, sissetulekutest ja vanusest sõltumata.