Veel 15 aastat tagasi pidi korteriühistutele tegema kampaaniaid, mille eesmärk oli kutsuda oma maja korda tegema. Täna oleme olukorras, kus aprillis avatud voorus läks 80 miljonit toetusvahendeid laiali jagamisele 7 tunniga. Need, kes jäid kevadel taotlemisel hiljaks, peavad ootama uut aastat, mil avatakse uus taotluste voor.
Euroopa Liidu poolt eraldatud 330 miljonit võib tunduda suure summana, kuid reaalsus on see, et juba praegu valmistavad kümned majad ette ehitusprojekte taotluste esitamiseks. Sajad majad arutavad rekonstrueerimist ja kavatsevad maja korda tegemise lähiajal ette võtta. Raha paratamatult kõigile ei jätku, majad aga vajavad endiselt korda tegemist ja meie elukeskkond uueks loomist. Kust siis raha võtta?
Raha tulgu mujalt
Leian, et aeg on vaadata üle senine kortermajade rekonstrueerimise rahastamise mudel ja leida uusi katteallikaid. Kui seni on ühistutele mõeldud toetuse osa tulnud välisvahenditest, siis täna tuleb peeglisse tunnistada ja öelda, et huvi oma maja korda teha on suurem kui võõrvahendid võimaldavad ja raha selleks peaks tulema kuskilt mujalt.
Täna on minu arvates õige hetk tunnistada, et uue elu „mägedele“ ja kortermajadele maapiirkondades saame tuua ainult massiivse rahasüstiga, mille eestvedajaks oleks riik. Selle asemel, et maksta toetusi otse riigieelarvest tuleks emiteerida ühe miljardi euro ulatuses riigi võlakirju, millest laekuvaid vahendeid kasutataks kortermajade korda tegemise toetamiseks.
Ühe miljardisele toetusele lisanduks ühistute enda poolt pandud laenuraha, mistõttu ületaks koguinvesteering Eesti majandusse vähemalt 2 miljardi euro piiri. Raha jõuaks ehitusettevõtjateni ajal, kui muu majandus on hoogu maha võtnud ja aitaks üle elada raske aja. Samas paraneks inimeste elukeskkond, paraneks kortermajade energiatõhusus ja tõuseks nende kinnisvara väärtus. Läbi maksude jõuaks suur osa rahast tagasi ringiga ka riigieelarvesse.
Oluline on ka, et võlakirjadega kogutud vahendistel põhjal toetuste jagamiseks ning administreerimiseks on meil olemas töötav süsteem. EAS-i ja KredExi ühendasutus omab pikaaegset kogemust korteriühistutele toetuste jagamisel, mis välistab toetusrahade väärkasutuse ja tagab, et ka suurem rahasüst suudetakse efektiivselt turule suunata.
Selleks, et toetus oleks õiglasem, oleks vajalik luua eraldi programm väiksemate kortermajade korda tegemise toetamiseks. 12 korteriga maja täisrekonstrueerimine Käinas või 8 korteriga maja katuse vahetus Kuremaal on hoopis midagi muud kui 90 korteriga maja rekonstrueerimine Mustamäel või Annelinnas. Ühistu poolt kogutav remondifond on kordades õhem ja maja võimekus teenindada maja korda tegemiseks tehtavat laenu kordades väiksem.
Aitab kaasa regionaalarengule
Väiksematel ühistutel on renoveerimiskulu võrreldes maja poolt kogutava remondiga väga suur ja seega vajaks nemad lisatoetust. Märgiline on see, et just suur hulk selliseid maju asub just suurlinnadest väljapool ja kus lood elamufondiga on eriti halb. Kasutades turult kaasatud raha majade renoveerimisse anname seega oma panuse regionaalselt tasakaalustatud Eesti arengusse ja loome paremad võimalused majanduse arenguks ka maapiirkondades.
Vähe oluline pole ka fakt, et renoveerimise tulemusena toimub kokkuhoid energiakuludelt ja vähenevad kommunaalarved. Samuti laiendab see kortermajadel üle Eesti kasutusele võtta taastuvenergialahendusi, et katta maja elektrivajadust.
Üle Eesti vajab korda tegemist tuhandeid maju ja senise tempoga me neid korda teha ei suuda. Meil on olemas hea võimalus üheskoos teha Eesti elamufond korda ja parandada inimeste elamistingimusi linnades ja maal. Miks mitte seda kasutada?