Tänapäeva ühiskonnas püüdleme selle poole, et kõikidel inimestel oleks võrdselt hea ja väärikas elukaar. Mitme aasta pikkuse töö tulemusel andis Tallinn teada, et sellest aastast on koolides tasuta kättesaadavad menstruatsioonitarbed. Liigutus, mille Tartu linnas tegime suurema avaliku kärata juba kaks aastat tagasi. Valdavalt ülipositiivse tagasiside sekka sattus kahjuks ka mitte kõige informeeritumaid noote.
Üksikud sotsiaalmeedia trollid esinesid sarnaste lapsustega, millega omal ajal osa riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmeid, kes soovitasid tasuta menstruatsioonitarvetele vastukaaluks hankida ka poistele habemeajamistarbeid või kondoome. Siin lähtutakse valearusaamast, et kultuuriline norm habet ajada või vastutustundlik seksuaalkäitumine on kuidagi võrreldavad menstrueerimisega.
Näidake mulle mõnda meest, kes arvab, et ajamata habemega kooli/tööle ilmumine on samavõrd väärikust alandav kui näiteks 13aastasel tüdrukul klassiruumis vereloigus istumine. Samamoodi saab kondoomi puudumisel seksuaalakti edasi lükata ja kellegi väärikus ei saa kannatada. Menstruatsiooni ei saa oma soovi järgi ajatada või kontrollida. Tampoonid ja menstruatsioonisidemed on elementaarsed abivahendid, mis aitavad naistel ühiskonnaelus osaleda ja need peavad olema kättesaadavad ka kõige haavatavamatele ühiskonna liikmetele ja just seal, kus neid kõige rohkem vaja võib minna – koolide tualettruumides.
Tartus tehtud küsitluse järgi, millele vastas 2022. aastal 1081 koolinoort (neist 92 protsenti tüdrukud, kolm protsenti mittebinaarsed noored, kaks protsenti transmehed), on pidanud päevade tõttu koolist või trennist puuduma või mõnest tunnist või tegevusest kõrvale jääma 64 protsenti. 26 protsenti koolinoortest on kogenud raskusi seoses menstruaaltarvete hankimisega. Menstruatsiooniga võib seega kaasneda mahajäämus ja kõrvale jäämine, mis omakorda võib mõjutada noore edasist elu. Jah, meil pole olukord nii traagiline nagu arengumaades, kus tüdrukud jäävadki koolist eemale, sest menstruatsioon on tabu ja sidemed pole kättesaadavad, ent ei tasu ka unustada, et enam kui viiendik Eesti elanikest elab suhtelises vaesuses, 3,5 protsenti absoluutses vaesuses ning ennekõike kimbutab vaesus just naisi. Miks selles olukorras võrdsuse pärast valjuhäälselt muret ei tunta?
Meie ühiskond, avalikud teenused ja avalik ruum on ajalooliselt kujundatud meeste järgi ning meeste vajadusi ja võimalusi silmas pidades. Mehed on need, kes on ühiskonnas võimupositsioonil ja äärmiselt kummalne oli lugeda murelikke ahastusi, nagu peaks nüüd, mil koolides on tüdrukutele (aga ka trans- ja mittebinaarsetele noortele) suunatud tasuta menstruatsioonitarbed, ka poistele kompensatsiooniks midagi tasuta pakkuma.
Kui selline soov üldse midagi näitab, siis inimese empaatiavõimetust ja suutmatust mõelda laiemalt enda privileegimullist väljapoole. Kokkuvõtteks soovitan järgmine kord, kui kuulete-näete mõnda „aga miks poisid/mehed midagi tasuta ei saa“ hüüatust, mõelda, kellel on seni olnud ühiskonnas tee sillutatud ja väärikas hakkama saamine paremini tagatud – kas meestel või naistel? Tasuta menstruatsioonitarbed ei ole seksismi ilming, pigem leevendab see seksismi ühiskonnas, sest tagab võrdsemad võimalused kõikidele noortele väärikaks koolikeskkonnaks.