Sotsiaaldemokraadid seisavad perede toimetuleku eest ja pakuvad kindlustunnet perelisaks:

• Tõstame lapsetoetuse 150 euroni alates esimesest lapsest – iga laps on võrdselt oluline
• indekseerime lapsetoetuse tõusu – nii tõuseb lapsetoetus edaspidi iga aasta automaatselt.
• Kahekordistame üksikvanema toetuse.

Vaata ka meie teisi meetmeid, kuidas toetada lapsi ja peresid:

https://valimised2023.sotsid.ee/teemad/pere-kodu/

Oleme läbi aastate seisnud lapsetoetuste eest

Uuest aastast tõusis esimese ja teise lapse toetus 80 euroni ning üksikvanema lapse toetus 80 euroni kuus.

Lapsetoetus on ka varem tõusnud just neil aastatel, mil sotsid on valitsuses:

Sotsiaaldemokraadid on alati pingutanud selle nimel, et lastetoetused oleksid väärikal tasemel. Just meie valitsuses olles tõsteti piinlikult väiksed lastetoetused praegusele tasemele. See vähendas vaesuses elavate laste hulka kolm korda.

Viimase aasta röögatu hindade kallinemine on aga söönud keskmise pere eelarvest tervelt viiendiku ning pannud eriti raskesse seisu need lastega pered, kes niigi vaevu ots otsaga välja tulevad. Nõnda on hädavajalik lastetoetusi taas tõsta.

Tasuta lasteaed

Sotsiaaldemokraatide jaoks on lasteaed esimene oluline osa haridussüsteemist, mistõttu peaks lasteaiakoht olema tasuta. Tegemist on alusharidusega, mida tuleb toetada samamoodi nagu edasist haridusteed.

Tagame tasuta lasteaiakoha igale lapsele, toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga ning pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.

Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.

Asume süsteemselt koolitama tugiisikuid ja abiõpetajaid, sealjuures tagame tugiisikutele abiõpetaja omadega sarnased sotsiaalsed garantiid.

Toetame lasteaedades muusika- ja liikumisõpetajate ametikohtade olemasolu.

Huvitegevuse kättesaadavus 

Kvaliteetne haridus ja huviharidus peab olema kättesaadav igale lapsele, sõltumata pere majanduslikust olukorrast.

• Tagame igale lapsele lasteaialapsest gümnaasiumiõpilaseni ühe tasuta huviringi.
• Suurendame kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta. Sotsiaaldemokraadist kultuuriministri loodud kultuuriranits võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris, kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel.
• Kolmekordistame kohalikele omavalitsustele suunatud huvihariduse fondi, suurendades seeläbi regulaarse ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavust.
• Tagame iga kuu esimesel pühapäeval kõigile tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse ning töötame selle nimel, et kohalikud muuseumid järgiksid sama põhimõtet.

Täna on kultuuriranits rakendunud ning sel aastal suunas kultuuriminister sinna ka täiendavalt pool miljonit eurot, kuid see pole piisav, et kõik lapsed jõuaksid igast Eesti piirkonnast teatrisse, muuseumi, kontserdile, kinno ja näitusele. Kultuuriranitsa suurus peaks olema 150 eurot, siis me saame tagada, et iga laps ka kaugemast piirkonnast jõuab kultuurini.

Parandame ebaõigluse vanemahüvitise lõppemise järel hooldus- ja haigushüvitiste arvestamisel

Kehtestame korra, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud lapsevanem saaks haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist kas vanemahüvitise järgi või kui lapsepuhkusel viibinu on kõrvalt teeninud suuremat ja sotsiaalmaksuga makstud tulu, siis selle pealt.

Sotsiaaldemokraadid on sel teemal juba andnud Riigikogule 2021. aastal üle eelnõu, mille siht on lõpetada ülekohus, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud ema või isa saab haigestunud lapsega koju jäädes ja hoolduslehte võttes hüvitist vaid alampalga pealt.

Kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes aluseks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud sissetuleku, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuste aluseks on miinimumpalk.

Kui väikelaps on pidevalt haige, siis võib see tekitada omamoodi ahelreaktsiooni: lapsevanem on ka järgmisel aastal kehvemas seisus, kui tal läheb vaja haigus- või hoolduslehte, sest ka hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga.

Vaimne tervise toetamine ja hoidmine

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tehtud vaimse tervise uuring (2022) näitab, et vaimse tervise probleemid on Eesti rahvastikus laialt levinud. Igal viiendal (20%) Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk.

Kahekordistame rahastust laste nõustamis- ja teraapiateenusele ning muudame teenuse kättesaadavaks. Laiendame vanemahariduse kättesaadavust ning toetame kogukondlikke ennetus- ja peretöökeskusi ning loome vähemalt 10 uut keskust üle Eesti.

Pakume vaimse tervise abi kõigile vajajatele ning pöörame erilist rõhku laste ja noorte vaimsele tervisele. Toetame mittetöötavaid ja -õppivaid noori nende jõudmisel tööturule või kooli. Loome igasse kohalikku omavalitsusse juhtumikorraldaja ametikohad.

Seisame Eesti inimeste toimetuleku ja väärikuse eest!